Indrek Pertelson

Vastab: Indrek Pertelson
Intervjueerija: Merilin Mats

1. Kuidas kujunes Teie teekond n.-ö olümpiavõiduni”?
Mmm... ma ei ole veel olümpiavõitja muidugi, mul on olümpiapronks. Ütleme siis, et olümpiapronksini?

Hakkan kuskilt altotsast peale. Kõigepealt said kokku minu ema ja minu isa, kelle vahel oli väga suur armastus, siis sündis 21. aprillil üks noormees nimega Indrek ja kuna nendel oli väga suur armastus oma lastesse... ja pühendumine, siis nemad kasvatasid oma lapsi sellises, kuidas ma ütlen siis ...suures entusiasmis. Isa treenis oma lapsi ja ema ravis ja toetas sõna ja armastusega. See on nagu võib-olla vundament.

Aga olen ma olnud Nõukogude Liidu noortekoondises, Nõukogude Liidu juunioridekoondises, Nõukogude Liidu täiskasvanutekoondises.

Esimest korda osalesin olümpiamängudel Barcelonas 1992. aastal ja seal ma maadlesin ka pronksmedalimatðile ning ma olin täiesti kindel võitluspäeva hommikul, et ma tulen esimeseks. Küll aga nii ei juhtunud ja ma jäin viiendaks ja ma olin väga nördinud selle peale.

Minu teised olümpiamängud olid Atlantas, kus ma kaotasin esimeses ringis, kuigi ma olin enda arvates palju trenni teinud. Minu kolmandad olümpiamängud olid Sydneys, seal ma tulin siis pronksile.

Kõige olulisem on väga selgelt kirjutada omale seina peale eesmärk: TAHAN TULLA OLÜMPIAVÕITJAKS ! Kui sa oled selle ära kirjutanud, siis sa peaks tekitama enda sees mõtted, kuidas tulla olümpiavõitjaks? Ja kui saab esitada küsimuse, kuidas tulla olümpiavõitjaks, siis on kindlasti kuskil keegi, kes oskab vastata sellele. Ja ütleme nii, et need vastused on nagu kuskilt ise otsitud, kuskil on need treener andnud.

Kõige olulisem selle asja juures on nagu usk sellesse, et sa jõuad sinna. Sa usud sellesse ise kogu aeg, iga päev, hommikust õhtuni, sa oled kindel, et sa jõuad sinna. Teine asi on see, et sa pead selleks iga päev tööd tegema. Iga jumala päev.


2. Millist tulemust loodate 2004. aasta olümpiamängudelt?
Esikohta. (Konkreetne ja kindel)

3. Kuidas hindate tänast Eesti judo taset?
Mhmm... (mõtlik). Tippsportlaste tase on, kui päris aus olla, suhteliselt kõrge. Ütleme nii, et Eestis on täna neli täiskasvanute tiitlivõistluste medaliomanikku, ee... erinevates kaalukategooriates, mis on nagu Eesti harrastajate arvu kohta väga väga väga, ka maailma taustsüsteemis, väga väga kõva näitaja.

Noh, kasvõi üks näide. Sydney olümpiamängudel ei saanud sellised riigid nagu Poola, Saksamaa ja Ungari mitte ühtegi judo medalit! Nendes riikides elab kokku ca 130 miljonit inimest, nendes riikides teeb kokku judot ca miljon inimest, ee...nüüd ma natuke vist liialdasin, ütleme et 800 000 inimest. Eestis teeb judot ainult 3300 inimest. See kõik peaks väljendama mingit potentsiaali. Aaa..., see on nagu see tipp, ütleme, et see on kõrge.

Ma arvan, et täna üks maailma parimaid judokaid, Aleksei Budõlin, elab Eestis. Ta on lihtsalt nii hea. No potentsiaalsed on veel Martin Padar ja tema vend Dimitri Budõlin.

Kui vaatame alust, seda püramiidi alumist osa, siis seal muidugi on veel palju arenguruumi. Seal on väga palju andekaid inimesi, väga palju tublisid töömehi, et seal võiks see tase lähiaastatel kasvada. Loodame, et kasvab.

4. Mis Teile spordi juures kõige rohkem meeldib?
Võimalused. Võimalused iseenda arenguks, sa saad ennast kogu aeg proovile panna. Iga päev on sul midagi uut.

OK, treeningud võivad tunduda täpselt samasugused ja rutiinsed: lähen jälle sinna ja seal on see vastik treener ja ta jälle õiendab. See on asja üks tahk. Teine tahk on see, et sport on ju iga päev midagi uut. Iga päev sa paned ennast proovile, mõõdad, teed trenni, ületad jälle ennast, arened. Rõõmustad ennast oma väikeste töövõitudega. See emotsioon on tihtipeale, eksole, selline seinast seina tunne.

Kui sa teed mingit sporti, siis mingis situatsioonis inimene on nii väsinud, et ta on nagu augus. Sa ei mõtle mitte millegile, saaks magada, võibolla midagi näksida, aga järgmine hetk sa oled selle läbinud.

Võimalused kogeda midagi, areneda kogu aeg ja ennast treenida. Treenida oma iseloomu, treenida oma tahet, oma distsipliini – kõike seda.

5. Sport ja juura. Mis neid ühendab?
Neid nagu ei ühendagi väga palju. Pigem on see, et nagu...(mõtleb pikalt) see on minu jaoks huvitav.

Mind huvitab õiglus ja õigus. See on nagu mingi sisemine vajadus. Mind huvitavad need küsimused, need seosed elus, ehk siis, miks on mõni asi nii ja mõni asi naa.

Ja minu jaoks juura seletab neid asju lahti. Ehk siis, mille jaoks need seadused on? Miks nad on sellised ja kuidas neid muuta? See on ju meie elu regulatsioon. Et meil oleks lihtsam elada või keerulisem elada.

6. Millist poliitlist erakonda Te toetaksite ja miks?
Kui hästi lihtsalt tänases pragmaatilises elus vastata, siis Res Publicat. Miks? Mhm..... Iga juhtimine, no ütleme, et poliitika on ju ka mingi juhtimine, iga päev me ju tegeleme juhtimisega. Aga selline suurema seltskonna juhtimine või linna juhtimine oma olemuselt nõuab ausust, nõuab distsipliini ja enesekriitikat.

Praegu näiteks Res Publical on võimalus näidata, et nad siis tõesti toovad uue poliitika, uue juhtimise. Et nad tõesti on ausad, on läbipaistvad, on need, kes muudavad kahepalgelise Eesti, selle kahe näoga Jaanuse, ühe näoga Jaanuseks. Teine on see, et seal on palju noori inimesi. Paljud noored inimesed on kuskilt maalt veel rikkumata, mingisuguste põhimõtetega, väärtustega, loodame siis, et mitte ainult rahaliste eesmärkidega.

7. Kellena sooviksite näha oma poega tulevikus?
Eelkõige peavad tal olema kaks asja: väga selged hoiakud ja väga selged väärtused. Nad on nagu samad, aga pole nagu ka. Ta peaks olema väärikas inimene, terve inimene, aus inimene. Siin on palju jätkuasju, aga need on nagu peamised põhimõtted.

Noh mida ta teeb? Ükskõik, mida ta teeb! Sa võid olla laulja, sa võid olla arst, sa võid olla mis iganes. Kes iganes sa ka ei ole, sa pead oma tööd armastama, sa pead oma peret armastama, sul peavad olema mingid väärtused, sul peab olema mingi hoiak.

8. Mis oleksid poolt ja vastu argumendid sportlaseks olemisel?
No sportlane on hästi lai definitsioon. Sportlane on ka see, kes kord aastas midagi teeb. On olemas sportlane, kes teeb natuke vähem trenni ja on olemas tipp-sportlane, kes teeb päevas kaheksa tundi trenni.

Kui harjutada kuni tippspordini, siis ei ole mul ühtegi vastuargumenti. Sport on kõige kasulikum kasvatusmeetod, mis on üldse olemas. Seda soovitan kõigile iga ilmaga, kõik inimesed ainult võidavad sellest.

Tippsport on teine asi, seal on väga palju vastuargumente. Eelkõige dopingu-probleem-number üks. Teine asi on kontrollimatu treening, sa pead targalt trenni tegema – number kaks. Kolmas on võibolla see, et iga tohutult pühendunud tegevus võtab ära su võimaluse teiste asjadega tegeleda.

Need on kolm ohtu ja ma ei ütle, et ei peaks tippsporti tegema, aga neid ohte peaks inimene vältima.

Ehk siis – ära võta dopingut, ära tee ületrenni ja kolmas asi on see, et kui sa teed tippsporti, siis katsu ikka kusagil omandada ka mingisugunegi teadmiste kogum, haridus.

9. Mis on Teie elu mõte ja motivatsiooniallikas?
Elu mõte on õppida ja kogeda ja luua. Kolm asja: õppida, kogeda, luua! Motivatsiooniallikas on arvatavasti, praegusel ajaperioodil, lapsed ja pere. Eriti lapsed, abikaasa, pere.

Kui aga üldiselt vaadata, siis küsimused miks? kuidas? Ehk siis näiteks, kui te vaatate taevasse. Miks maailmas on miljard tähte? Kuidas nad on sinna tekkinud? Miks meie oleme sellised ja elame siin planeedil? Miks me teeme sellist häält? Miks me kõrvadega ei tee häält? Miks me hingame niiviisi? Miks purskab vulkaan?

Hästi palju on selliseid asju, mille peale me ei mõtle. Me mõtleme selle peale, et kuidas saada raha uue särgi ostmiseks või uue kella ostmiseks. Aga, kui me mõtleme selliste teiste asjade peale, siis sealt tuleb päris palju uusi küsimusi.

Ei tahtnud üldse targutada, aga tahtsin öelda, et maailm on nii suur ja nii lai. Kuidas me seda tunnetame? Kas me tunnetame seda ainult selle tänava piires, kus me elame või me tunnetame seda universumi piires, kus me tegelikult elame.

10. Mis oleks Teie sõnum tuleviku Eestile?
Ükskõik, mida te teete, tehke seda südamega, kirega, sära silmades, entusiasmiga ja ausalt (kuldsed sõnad). Ehk siis ausus ja kirg.

« tagasi